Heade hinnete saamiseks tarkusest ei piisa

9. aug. 2010 at 11:01 Lisa kommentaar

Rahulikele ja sõbralikele õpilastele panevad õpetajad tihti paremaid hindeid kui aktiivsetele ja isepäistele. Ilmne ebaõiglus, sest nad ei pruugi olla kübetki targemad.

Soome tuntuim psühholoog Anna-Liisa Keltikangas-Järvinen on aastaid uurinud inimeste temperamenti ja leiab, et temperament mõjutab õppetulemusi eelkõige õppimisstiili kaudu. Kui anda näiteks kolmele täiskasvanule teha nõudlik töö, siis võib olla nii, et üks paneb kabinetiukse enda järel kinni, lülitab välja telefoni ega lahku toast enne, kui ülesanne täidetud.
Teine käib iga 20 minuti järel kohvi võtmas, liigub vahepael ringi, ajab juttu. Kolmandast ei saa üldse aru, et ta midagi teeb. Teda võib segada, ta võib vahepeal teha midagi muud ja siis jätkata põhiasjaga. Kuid töö saavad nad kõik valmis.

Temperament mõjutab seda, kui suurteks osadeks inimene oma ülesande jagab, palju ta liigub selle tegemise ajal ja palju ta talub segamist.

Koolis on aga ainult üks stiil – tuleb istuda 45 minutit järjest ühe koha peal ja tegelda ühe ainega. Osale õpilastest kooli stiil lihtsalt üldse ei sobi.

Temperamendi kaudne mõju avaldub selles, kuidas õpetajad erineva temperamendiga õpilasi hindavad. Esimest korda märgati seda rohkem kui 10 aastat tagasi ühes uurimuses, mille käigus õpetajatelt küsiti, missugused õpilased saavad häid hindeid. Õpetajad ei nimetanud andekust, intelligentsust, mälu ega motivatsiooni. Nad kirjeldasid ainult õpilaste temperamenti.

Ameerika uurimused näitavad lausa, et temperamendi osa hinnetes on 40%. Soome koolimaailmas on see protsent keskmiselt 25, osa õpetajate puhul aga isegi kuni 60.

Millised temperamendijooned takistavad edasijõudmist kõige rohkem?

Ma tahan kõigepealt rõhutada, et inimese temperamenditüüp pole kuidagi seotud tema intelligentsi ja võimekusega, ent ometi seletab see neljandiku õpiedukusest. Igal intelligentsuse tasemel on ühepalju erinevate temperamentidega inimesi.

Reaalsus on see, et edasijõudmist koolis takistavad õpilase suur aktiivsus, vähene püsivus ja kerge häiritavus – ja need on kõik suuresti kaasasündinud omadused.
Öeldakse, et õpilane peab olema aktiivne. Jumal kaitsku õpilast aktiivne olemast! Aktiivsus tähendab vilgast tegutsemist, rahutust. Beebina oli neil lastel vaja pidevalt kõike suhu toppida, veidi suuremana pistsid nad oma sõrme igasse lillepotti. Koolis ei suuda nad paigal istuda, räägivad palju ja kõvasti. Neil on kogu aeg “pöörded peal”.

Ja see on kaasasündinud omadus.

Pärilikkus moodustab temperamendist kuni 60%. Aju virgatsained dopamiin ja serotoniin mõjutavad temperamenti ning nende hulk ja aktiivsus on inimestel sünnipäraselt erinev. Temperamendile avaldab mõju ka ema rasedusaeg, näiteks toimib halvasti ema liigne stress.

Kas siis kasvatus ei kujundagi temperamenti?
Temperament on kaasasündinud eeldus teatud moel olukordadele reageerida. Kui inimesel on kalduvus kergelt ärrituda, siis seda ei saa muuta. Aga me saame õpetada, kuidas käituda juhul, kui ärritus tekib. Vanemad mõjutavad seda, kuidas inimene oma temperamenti kontrollib.

Last vormib ka see, millist tagasisidet talle anname. Võtame näiteks beebi, kes on juba sünnipäraselt rõõmus ja rahulik, naeratab igaühele. Kõik kiidavad ja nunnutavad teda ning tita saab pidevalt kinnitust, et ta on tore inimene. Teine, sünnipäraselt rahutu laps, topib näpud igale poole, kuhu saab, ja rahmeldab kogu aeg ringi. Mida tema kuuleb? “Aidake mind, ma olen sest lapsest surmani väsinud,” hädaldab ema. Beebi hakkab endast looma negatiivset minapilti veel enne, kui ta rääkima õpib.
Seega on temperament püsiv kalduvus käituda ühel või teisel moel, aga selle ilmnemisvorm muutub aja jooksul ja seda mõjutab ka kasvatus.

Kui õpilane ei suuda keskenduda

Järjekindlus või püsivus tähendab asjade lõpuleviimist. Inimene ei alusta enne uut tegevust, kui eelmine on lõpetatud. Järjekindlus on parim Looja kingitus kooliõpilasele. Selline laps harjutab ja harjutab, kuni lõpuks on matemaatikaülesande lahendamine selge.

Teisest küljest: sama järjekindlalt, kui ta pusib matemaatika kallal, võib ta nuruda vanematelt näiteks jalgratast – hakkab pihta ja järele ei jäta. See on hea näide ilmestamaks, et ükski temperamendijoon pole iseenesest hea või halb. Positiivsus või negatiivsus sõltub olukorrast.

Koolis kipuvad järjekindlad lapsed olema põikpäised. Mu ämm, kes õpetab rootsi keelt, vaidles ühe niisuguse õpilasega pikalt, kuidas kirjutada rootsi keeles teatud sõna. Ämm tõi talle enda seisukoha tõestuseks hunniku sõnaraamatuid ja õpilane ütles selle peale vaid, et neis kõigis on kirjaviga.

Järjekindlusetus on koolis eriti halb omadus. Hiljem tööelus võib-olla mitte, see lisab paindlikkust, aga koolis jätavad sellised lapsed alustatu kiiresti pooleli, ei jaksa keskenduda, otsivad asendustegevusi.

Millised on alahinnatud omadused?

Tänapäeva ühiskonna üks suuremaid väljakutseid kasvatuse alal on tagasihoidliku lapse toetamine. Ameerika kultuurist on tulnud seisukoht, et tagasihoidlikkus on justkui puue. Tegelikult on sellised lapsed empaatilised, tundlikud. Nad pole kunagi agressiivsed ning neid on kerge kasvatada.

Ühes uuringus, mis tehti lasteaiaõpetajate seas, loetlesid õpetajad tagasihoidlike laste juba mainitud häid omadusi ning rääkisid, et aktiivsed lapsed on sageli agressiivsed ja rahutud. Ja samas uuringus veidi hiljem arutlesid nad juba, kuidas laste tagasihoidlikkust vähendada. Nagu varem esiletoodud positiivsed omadused ei tähendaks midagi.

Kui täiskasvanud tagasihoidlikule inimesele ütelda, et tema iseloomul on füsioloogiline põhjus, võib ta tunda kergendust. Rääkisin kord ühe 64aastasega, kes oli eluaeg arvanud, et ta on vilets inimene, sest on nii arglik. See inimene kuulis alles minu käest, et ta pole ise oma arglikkuses süüdi, see lihtsalt on tema temperamendi kaasasündinud joon.

Allikas:

http://naistemaailm.ee/artiklid/12815/heade_hinnete_saamiseks_tarkusest_ei_piisa.html
Kirjutas Evar Post ajakirjas Pere ja Kodu

Entry filed under: 7-10 aastat : mürsik, LAPSE ARENG, Teismeline.

Suvest valutult koolirežiimile Mida teha, kui laps seltsib “halbade” sõpradega?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 982 vaatamist

%d bloggers like this: