Mida teha, kui laps seltsib “halbade” sõpradega?

9. aug. 2010 at 11:07 Lisa kommentaar

12aastane Andreas on ootamatult hakanud aega veetma peamiselt 14–15aastaste kambaga. Koolis peetakse neid noori probleemseteks: õppimise vastu huvi ei tunne, suitsetavad ja käivad mööda pidusid. Andrease vanemad on mures – mis nende korralikust pojast selles seltskonnas saab? Kuidas teda suitsu, alkoholi ja seksi eest hoida? Ja kas see ongi võimalik?

Iseseisvumine on murdeea loomulik nähtus. Kõik lapsed läbivad selles eas antisotsiaalse perioodi ning püüavad rikkuda kõiki võimalikke reegleid. See on sotsiaalse küpsemise loomulik kulg. Nii õpib laps tundma reeglite sisu ja põhjusi ning tunnetab neid, mitte ei järgi mehaaniliselt üksnes karistuse hirmus. On vaja läbi teha anarhia etapp, et saaks mõista korra olemust.
Bioloogiline murdeiga nihkub üha varasemaks, pole haruldane, et juba 11- või isegi 10aastased lapsed käituvad murdeeale omasel viisil. Häda on aga selles, et psühholoogiline murdeiga ei nihku eriti, kuna mõistuse ja tunnete küpsemiseks vajalik elukogemus nõuab tekkimiseks ikka sama palju aega. Nii on meil üha rohkem lapsi, keda valdab tung iseseisvusele ja anarhiale, kuid kelle maailmapilt on veel liiga lihtsustatud ja mustvalge ning kes seetõttu ei pruugi sugugi mõistlikult käituda.

Kas hirmud on põhjendatud?

Tüüpiliselt leitakse uued suhted omaealiste seast. Andreas aga käib suuremate seltskonnas, mis viitab sellele, et ta ei tunne end oma lapsepõlves hästi ning otsib lähedust täiskasvanute maailmaga. Noored, kes teevad või vähemalt ütlevad, mida tahavad, ning rikuvad pidevalt reegleid – see vastab Andrease ettekujutusele täiskasvanulikkusest.
Antisotsiaalne periood kulgeb raskemalt, kui lapse suhe kodustega pole kuigi lähedane. Igasugust puudujääki suhetes püüab laps tavaliselt korvata väljaspool kodu. Seega, kui vanemad soovivad mingitki mõju lapse üle säilitada, siis saab ka lahendus tulla üksnes kodustest lähisuhetest.

Kas on põhjust karta kõige hullemat? Napsu ja suitsu proovivad lapsed niikuinii. Proovimisest kaugemale läheb asi siis, kui kodust on saadud kaasa soodne hoiak või kui joomine on kambas normiks ja auasjaks.

Seksi puhul tuleb karta mitte asja ennast (mis on ju loomulik osa elust), vaid tagajärgi. Lahendus on seega harimises: kaitsevahendid, petting, oraalseks. Ja harida pigem varem kui hiljem.

Narkohirmgi on paraku põhjendatud, kuna see on klubikultuuri osa. Narkootikumid aitavad seal suhtlusraskustest üle. Märksõna on suhted – kui lapsel on head sotsiaalsed oskused, siis on risk väiksem. Riskirühm on introvertsed ja kehvade lähisuhetega lapsed.

Mida saab vanem teha?

Kuidas võib lapsevanem ülalkirjeldatud olukorras reageerida?

Keelab ära: “Sa ei käi enam nende huligaanidega!”
Lähedus vanema ja lapse vahel väheneb veelgi. Laps hakkab tegema samu asju salaja (st harjub valetama) ning tunneb neist veel rohkem mõnu, sest need on keelatud. Mida järsem on käsk, seda enam tahab murdeealine reeglit rikkuda.

Ignoreerib, teeb näo, et probleemi pole olemas.
See on parem variant kui keelamine, sest siis pole kambas jõlkumine lapse jaoks nii huvitav ning võib loota, et see läheb kergemini üle (kuid lootus ei pruugi täituda). Lõputu ignoreerimine pole aga võimalik, sest vanema jaoks ju probleem püsib. Pealegi vähendab ka ignoreerimine lähedust, kuna laps tunneb, et tema elu ei lähe vanemale üldse korda.

Näägutab: “Selles pätikambas rikud sa oma elu ära! Kui tahad elus kusagile jõuda, siis pead õppima, mitte nende huligaanidega ringi jõlkuma!” Suhete maailmas ratsionaalne argument ei toimi: kui lapsele “pätikambas” meeldib, siis ei vähenda seda tõmmet ükski mõistuspärane seletus. Kui vanem halvustab tema ideaali, siis muutub see veelgi atraktiivsemaks: mida kontrastsem pilt, seda teravam probleem.

Apelleerib mõistmisele: “Palun saa aru, ma kardan sinu pärast. Palun ära käi enam nendega.”
See võiks teoreetiliselt toimida, sest vanem tunnistab, et probleem on temal, mitte lapsel – ja ta palub lapselt abi, mitte ei kamanda. Võib aga karta, et kui laps juba on niisugusesse seltskonda sattunud, siis pole kodused suhted kuigi lähedased ning vanema mure ei pruugi lapsele korda minna.

Mängib cooli, kutsub kamba külla, paneb trance’i mängima ja omamehetseb. Tulemuseks on sürrealistlik pilt, mis võib küll olla noortele naljakas vaadata, kuid ei anna midagi suhetele. See oleks sama tobe kui täiskasvanute sünnipäev McDonald’si lastenurgas.

Kolib ära. See on väga radikaalne lahendus, mis võib olla õigustatud, kui laps on sattunud otseselt kuritegelikku seltskonda. Kui mingit liiki kuritegevus on kambas normiks, siis hakkab ka tema paratamatult sellega tegelema. Teise linna kolimine lahendab hetkeks kriisi ja annab võimaluse otsast alustada.

Parandab lähisuhet. Põhimõtteline lahendus saab tulla ainult vanema-lapse suhtest. Lähisuhteid tuleb ehitada sünnist saadik. Murdeeas midagi muuta on juba väga raske, ehkki mitte päris võimatu. Igal juhul tuleb olla järjekindel ja mitte loota kiirele edule.

Probleemidega lapse vanem on tüüpiliselt kas autoritaarne või eemalolev. Kummalgi juhul ei võta ta last võrdsena, kelle vastu tuleb huvi tunda, kellega koos tegutseda ja kelle arvamust arvestada. Suhete maailmas on kõik osalised võrdsed. Kui vanem võtab hoiaku, et ta ei “alandu” lapse tasemele, kirjutab ta probleemi lähisuhetesse sügavale sisse.

Mida murdeealisega teha annab?

Vanem loodetavasti teab, millised on tema lapse huvid. See annab võimaluse vestelda last huvitavatel teemadel, viia ta spordivõistlusele, kinkida kitarr, koos autot putitada vms. Võti on teha kahekesi koos midagi sellist, mis lapsele huvi pakub. Alguses on see mõlemale poolele võõrastav ja piinlik, aga kui olla järjekindel, siis võib kadunud kontakt lõpuks taas tekkida. Ja alles siis saab hakata kambale asendusi otsima.

Allikas:

http://naistemaailm.ee/artiklid/8862/murdeea_anarhia.html

Kirjutas Kaur Hanson ajakirjas Pere ja kodu

Entry filed under: LAPSE ARENG, Teismeline.

Heade hinnete saamiseks tarkusest ei piisa 7 tähtsat omadust

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 982 vaatamist

%d bloggers like this: