Hea enesekehtestaja suudab stressi vältida

14. aug. 2010 at 07:56 Lisa kommentaar

Loovad, optimistlikud ja hea enesekontrolliga inimesed on kõrgema stressitaluvusega. Need omadused on aluseks ka heale enesekehtestamisoskusele, mis vähendab stressi tekkimise võimalust.

Inimeste stressitaluvus on erinev ja seda mõjutavad mitmed faktorid. Stressitaluvust tõstvad mõjurid on loovus, intelligentsus, energilisuse ja aktiivsuse kõrge tase, hea sotsiaalsete sidemete loomise ja säilitamise võime, empaatiavõime, iseseisvus, eneseväärikuse tunne, seesmine enesekontroll, optimism, probleemide paindliku ja realistliku lahendamise võime, hea kontroll oma impulsside üle. Need kõik on ühtlasi ka hea kehtestamisoskuse eelduseks.

Mida enam eksisteerib stressitaluvuse tegureid, seda suurem on tervena püsimise võimalus. Eestis esineb väga varajast haigestumust ja suremust südamehaigustesse, tuleks püüda vähendada nn pöörduvate riskitegurite mõju südametervisele. Üks, mida kõik kindlasti saaksid teha, on stressi vähendamine. Mõnikord tundub mugavam alustada kehast (dieedid, liikumine), kuid ei maksa unustada, et keha ei ole midagi eraldi asetsevat, vaid on tihedalt seotud ja mõjutatud sellest, mida ja kuidas me mõtleme, ütleme või kuidas oleme suhetes teiste inimestega.

Inimkäitumise võib paigutada teljele, mille ühes otsas on alistuv käitumine ja teises otsas agressiivne käitumine, kehtestav käitumine jääb nende vahele.

Inimene kaldub olukordades, mis paistavad talle ähvardavatena, käituma kas alistuvalt või agressiivselt, mis pole pikemas perspektiivis hea ei tema enesehinnangule, tervisele aga ka suhetele.

Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt, kuid erinevalt ürginimesest satume me tavaelus sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva.

Kehtestamisoskus on arendatav

Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele.

Hea kehtestaja väljendub selgelt

Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat:

  • fakte,
  • mõtteid-järeldusi-hinnanguid,
  • tundeid ja soove
  • ning neid situatsioonile sobivalt kasutada.

Inimesed edastavad suhtlemisel kolme liiki sõnumeid:

  • Täissõnumis on esitatud kõik neli kategooriat ja see on kehtestav sõnum.
  • Osalises sõnumis on osa kategooriaid välja jäetud: tundepurse, millega ei kaasne selgitust, hinnangud, millega ei kaasne tundeid jne.
  • Risustatud sõnum on stressivaba õhkkonna kõige suurem mürgitaja. Väljendatakse soove, millele üksnes vihjatakse, kõik kategooriad on olemas, kuid varjayult.

Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele.

Enamasti on meil suheldes tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega. Miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas läbi kehtestamisoskuste parandamise.

Kolm käitumisviisi:

Alistuv käitumine on käitumisviis, kus enda vajadused, soovid surutakse maha ja lubatakse teisel saavutada oma tahe.

Mitteverbaalsed tunnused:

  • Õlakehitused
  • Pilkkontakti vältimine
  • Vaikne hääl

Verbaalsed tunnused:

  • Kahtlev kõnemaneer
  • Segane eneseväljendus
  • Enda ärakasutamise pakkumine
  • Avaliku konflikti vältimine

Agressiivne käitumine.

Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul.

  • Oma arvamust esitab faktina
  • Kasutab kõnes ähvardusi
  • Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline
  • Taotleb viimase sõna õigust vestlustes, mis on talle tähtsad.
  • Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused
  • Süüdistab

Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontroll.

Kehtestav käitumine – käitumisviis, mis võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist ahistamata ja tema üle domineerimata.

  • Toetub faktidele
  • On teadlik oma ja teise tunnetest
  • Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega

Allikas:

http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=108&leht=3ea9f3bea339118dad3d

Kirjutas Ester Väljaots ajalehes Äripäev

Entry filed under: Enesekehtestamine, SUHTLEMINE.

Kiuslikule inimesele peab vastu hakkama Töö ja enesekehtestamine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 982 vaatamist

%d bloggers like this: