Õnneliku tööelu lood endale ise!

3. sept. 2010 at 11:26 Lisa kommentaar

Kirjutas Tiina Saar, CV – Online

Kujuta ennast korraks ette soliidses vanuses, ütleme nii 45 aastasena. See on raske ülesanne, ma tean. Kuid sellegipoolest: sule silmad ja mõtle, milline su elu siis on? Millist pilti näed? Kas lehvid endiselt ringil reipal sammul, oled loov, pakatad unistustest ja ideedest. Teed tööd, harrastad hobisid, mida armastad ning su lähedased on su üle uhked. Või oled nurisev, virisev inimpundar, kes peab sundima ennast tööle, põeb kroonilist argipäevastressi, vihkab oma naabreid ja kannatab toitumishäirete all. Kas vaatad siis oma elule tagasi kahetsusega, kirud valitsust ning pole rahul ei iseenda ega teistega? Võib olla tunned sa tänagi mõnda inimest, kes just viimasele kirjeldusele vastab? Ja oled mõelnud, et “halloo, mis toimub, miks ei võiks inimene olla rahul ja õnnelik?!”

Sellele mõelda on kasulik mitmel põhjusel. Nimelt viib enamus inimesi mingil kummalisel põhjusel oma nn. muusika endaga hauda kaasa, ilma et see nende eluajal avalduks. Nad on kas liiga arad, et julgeda ette võtta seda, mis neile tõeliselt meeldib. Või on neil madal enesehinnang ning nad langevad ümbritsevate inimeste surve ja mõttetute müütide ohvriks valides oma haridus- ja karjääriteed. Mine tea.

Igatahes olen oma töös karjäärinõustajana puutunud kokku arutult paljude inimestega, kelle eneseteostus on jäänud kas nõrgaks või olematuks ning kel pole õrna aimugi sellest, milles nad suurepärased on. Nad ekslevad tööturul sihitult ringi ja põruvad konkursitel läbi. Seeläbi väheneb ka nende eneseusk. Kuni lõpuks nad kibestuvad, töötavad, kus juhtub või kolivad sootuks selle inimkonna osa hulka, keda nimetatakse heitunuteks. Kusjuures, kuskil ootab neid just nende töökoht, kuskil on varna riputatud oskused ja võimed, mis ainult ootavad välja pääsemist. Aga inimene jätab ennast sellest osast elurõõmust ilma. Ja jätab ka oma lähedased ilma võimalusest rõõmustada tema üle.

Mõelda tasub ka seepärast, et just kooli lõppedes on võimalus teha valikuid, mis hilisema õnneliku tööelu põhilisteks alustaladeks saavad. Ma ei peagi silmas, et tuleb kohe valida eriala ja siis seda pensionipõlveni pidada. Elu peab olema põnev ja maitsema hea, sestap ei saa seda kohe ka aasta kaupa ära planeerida. Küll aga saab teha selliseid valikuid, mis loomusega kooskõlas on. Mõelda kaugemate sihtide peale. Mõtiskleda oma põhiväärtuste üle, unistada ja uurida erinevaid võimalusi eneseteostuseks. Õppida ennast tundma.

Kes ma selline olen?

Töövestlusele tuleb noormees. Tahab saada projektijuhiks, suhelda paljude inimestega, organiseerida ja viia ellu mastaapseid reklaamikampaaniaid. Personalijuht palub tal ennast kirjeldada. Noormees pajatab vaikse häälega: “olen hea suhtlemisoskusega, suure pingetaluvusega ja positiivse ellusuhtumisega”. Viimast sõna saadab surmtõsine ilme ja hääl on vaevukuuldav.
Selliste omadussõnadega kirjeldavad end millepärast paljud, kes tööintervjuule satuvad. Hoolimata sellest, kas nad on sellised või mitte. Töökuulutuses ju nii nõutakse. Pealegi on: “räägi palun endast” üks personalijuhtide lemmikküsimusi. Aga mis sa endast ikka räägid, kui õieti ei teagi, mis su loomuse iseärasused on.

Ennast tundma õppida saab mitmel moel. Heaks näpuharjutuseks on enda kohta omaduste kirjutamine. Vähemalt 30 seesugust peaks kirja saama. Seejärel jagama need headeks ja vähem – headeks ning analüüsima ka seda, kus need vähem head töötamisel kasuks tuleksid. Ka see on üks personalijuhtide meelisküsimusi: millised on su nõrgad küljed. Iseloomustamist võiks paluda oma pereliikmetel ja sõpradel enda kohta teha. Teiste vaatenurk võib olla vägagi väskendav ja üllatav.

Kui enda loomuse kohta aim olemas, võiks mõelda valdkondade peale, mis paeluvad. Selleks on kasulik muidugi võimalikult palju internetis nii ülikoolide kodulehtedel kui ka erinevatel erialasaitidel infot kogumas käia. Kui miski juba huvi pakub, siis selle kohta põhjalikum uuring teha. Kõige kurjem teene, mida endale teha, on huupi midagi õppima minna. Mitte teades, mida see valdkond endast täpsemalt kujutab ja millise ametiga õpingud tööturul päädivad. Selliseid ekslevaid, igaks juhuks ülikooli pinki nühkivaid tööotsijaid, kes ei tea, mida nad teha tahavad ja mis neid tõeliselt motiveerib, on tööandjate uksetagused täis. Personalijuhid neid meelsamini ei värba, kuna järgimisel hetkel on nad juba uute huvide ja tööpakkumiste meelevallas.

Tegelikult on heaks allikaks enese tundmaõppimisel ka Hollandi kutsesobivustest, kus saab endale sobivad põhivaldkonnad teada. Miks mitte koostada algatuseks hoopis nimekiri nendest asjadest, mida kindlasti elus teha ei taha. Näiteks: ilmselt ma ei sobi arstiks, kuna verd nähes läheb mu süda pahaks. Või mõelda, mida kindlasti võiks tulevane ala sisaldada: mulle meeldib keskkonna ja loodusega seotud asjad, aga meeldib ka inimestega suhelda ja neid õpetada. Siit juba saab edasi mõelda, kas õppida matkajuhiks või loodusloo õpetajaks.

Mida nad tegelikult tahavad?

Kandideerimises kehtib reegel, pigem saada vähem CV – sid välja, aga tee ettevalmistusi põhjalikult. Nii CV koostamise kui ka saatmise osas. Ka töökuulutusi tuleks põhjalikult analüüsida, sealjuures mõelda, mida mina saaksin nende firmale pakkuda.
Mingeid salanippe tööintervjuul käitumiseks ei eksisteerigi. Kuigi lihvida oma käitumist ja mõju maksaks. Treenimisele alluvad nii kõnemaneer, kehakeel, hääle tämber, kindel ja selge suhtlemisstiil, sõnavara. Võid olla kuitahes oskuslik ja heade ideedega tegija, kuid kui su kõne saadab puterdamine, pilk on suunatud toolijalale ja käed kramplikult külgedesse surutud, jätad ebakindla ja ebausutava mulje. Hästi mõjud siis, kui oled avatud, selge väljendusviisiga.

Tööandjad armastavad pühendunud töötajaid. Seega, mida iganes sa ka teha ei otsustaks, tee seda hästi ja südamega. Ainult nii saadavad tehtut ka head tulemused ja vääriline tasu. Kõige kindlam karjäär on ametikoha sisene: harid ennast pidevalt valitud erialal, püüad iga päev midagi juurde õppida ja saada paremaks. Sellisele suhtumisele järgnevad kergemini edutamispakkumised, koolitamisvõimalused ja võimalus oma erialal hinnatud eksperdiks saada.

Täiesti järgi proovitud on see, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Karjääri aitab hästi kujundada see, kui kõikidest põnevatest projekti ja täiendõppe võimalustest kinni haarad. Võimalused hakkavad siis paljunema ja kui sind juba aktiivsena tuntakse, sajab hiljem põnevaid pakkumisi ustest ja akendest.

Allikas:

http://www.aaretesaar.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27&Itemid=46

Entry filed under: TÖÖ ja KARJÄÄR.

Töökaaslased tööstressi tekkimise teenistuses Tunded pole teismelise aju jaoks

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 982 vaatamist

%d bloggers like this: