Ka teismelised vajavad päevarežiimi

14. sept. 2010 at 08:37 Lisa kommentaar

Kui nunnust põnnist on saanud uksi paugutav teismeline, kes öösiti istub üleval ja päeval tahab magada, seisavad vanemad mure ees: kuidas teda taltsutada!

Koolipsühholoog Kadri Järv-Mänd­oja perekeskusest Sina ja Mina märgib, et ta teab peresid, kus laps peab käima kuni täiskasvanuks saamiseni nööri mööda, ja peresid, kus lüüakse mis tahes režiimile käega. Kumbki variant polevat eriti tõhus: minnalaskmine ei õpeta last oma tegevusi planeerima ning liiga ranged nõudmised muudavad lapse sõltuvaks. Küsimus on tasakaalus.

Kuigi sinu pubekas võib esimese hooga väita vastupidist, vähendavad kaootilised päevad siiski turvatunnet ja väsitavad teda. Eriti kehvad on Kadri sõnul lood siis, kui paigast on ära söögi- ja uneajad. «Neist kahest põhivajadusest sõltub muuseas ka õpiedukus. Näljasel ja väsinud lapsel väheneb keskendumisvõime ja õpitav ei jää hästi meelde.» Seevastu päevakavast kinni hoidmine aitab teismelisel õppida enesedistsipliini ja arendada tahtejõudu, mis on edasises elus vajalikud.

Päevakava täpsus ja rangus sõltuvad Kadri sõnul igast teismelisest ja tema tegevustest eraldi, üht kindlat reeglit siin pole. Mõnel lapsel on näiteks iga päev erineval kellaajal mõni trenn või huviring, mistõttu on tal võimatu koduseid koolitöid alati samal kellaajal teha.

Päevakava ei pea olema kirja pandud sekundi pealt. Pigem võiks paigas olla, millises järjestuses tegevused käivad ja orienteeruvalt ka see, mis kell algavad. Näiteks: õppimine pärast tunnipikkust puhkust. «Kindlalt võiksid paigas olla ärkamis- ja magamisajad, sest siis on hea uni tagatud ja ööd ei jää lapsel liialt lühikeseks,» annab psühholoog nõu.

Puberteedieas noorukid kipuvad vanemate nõudmiste ning muidugi ka päevarežiimi vastu mässu tõstma. Milline ema või isa poleks kuulnud lauset: «Aga tema ema lubab kella kümneni väljas olla!» Kas vanem peaks oma nõudmiste juurde jääma või lööma käega, kui sõda liiga ägedaks paisub?

Nii mõnegi vanema kurvastuseks ütleb Kadri, et üksi saavad nad päevakava koostada vaid iseendale, mitte teismelisele. Viimasele saab vanem vaid viidata, mil moel päevaplaan talle kasulik oleks, ja teha ettepaneku see koos kokku panna. Sealjuures tuleb selgelt välja öelda, et päevakava arvestab ikka lapse vajadusi ka.

Et asi laheneks rahumeelselt, võiks teismeline näiteks ise valida, millal ta teeb koduseid töid ja millal puhkab. Kui tema plaan ei toimi, saab sellele mõne aja pärast tähelepanu juhtida ja arutada, mida võiks teisiti teha.

Mõistmaks oma teismelise kõiki vajadusi, peavad vanemad teda aktiivselt kuulama, rõhutab Kadri, sest kui ema-isa välja mõeldud «hea» päevakava ei arvesta lapse tegemisi, on üsna kindel, et see jääbki vaid paberile. Ja sundimise tagajärjel tekivad sõjad.

Vastupanu taga on sageli hirm kriitika, ülemäärase kontrollimise ja sundimise ees, viitab Kadri. Mõnd eriti kaootilist elu elanud teismelist võib päevakava ka tõsiselt hirmutada, sest ta pole harjunud end sundima.

«Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad ise kindla päevakava järgi elada ei taha, aga ühel päeval seda lapselt nõudma hakkavad. Lapsed võtavad ju ikka vanematest eeskuju ning käituvad vastavalt,» manitseb psühholoog head eeskuju andma.

Lapse ägedast vastupanust hoolimata ei tasu vanemail käega lüüa. Nagu öeldud — päevakava aitab oma tegevusi eesmärgistada ja kasvatab tahtejõudu. Triin Raestik

Kuidas pubekale läheneda?

«Aktiivne kuulamine tähendab seda, et vanem peegeldab teismelisele tagasi tema mõtteid ja tundeid, andes sedasi märku, et ta soovib last mõista. Isegi siis, kui lapse jutt vanemat ärritab, tasub jääda rahulikuks,» õpetab Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina. Ta toob ka kirjeldava näite.

  • Lapsevanem: «Olen märganud, et sul ei jää viimasel ajal õppimiseks aega ja ma olen seepärast mures. Me võiksime koos vaadata, mis on sinu igapäevased tegevused ning koostada päevakava.»
  • Teismeline (ärritunult): «Unusta ära, mul on kõik kontrolli all. Mul pole sinu totakat kava vaja – ega ma mingi titt ei ole.»
  • Lapsevanem: «Hmm, sulle tundub, et ma tahan hakata sind kontrollima ja see ärritab sind?» (Aktiivne kuulamine.)
  • Teismeline (veidi rahulikumalt, sest just seda ta oligi arvanud): «Nojah, siis sa hakkad ju kohe õiendama, kui ma ei tee nii, nagu sa tahad.»
  • Lapsevanem: «Sa arvad, et mina koostan selle kava ja see pahandab sind. Tegelikult ma mõtlesin, et sa teed endale päevakava ikka ise, mina oskan ehk soovitusi anda. Päevakava aitab sul asju korraldada ja siis tean ka mina sinu käimistega arvestada.»

Ole paindlik

Põhikoolis õppivat last tuleks veel päris palju kontrollida ja aidata tal päevakavast kinni hoida, gümnaasiuminoor on enamasti juba ise sisemiselt motiveeritud oma tegemisi planeerima. Isegi kui  lapsel pole varases eas kujunenud oskust oma elu juhtida, pole hilja: last aktiivselt kuulates, saab lapsevanem ta järje peale aidata.

Allikas:

http://www.naisteleht.ee/node/7289

Entry filed under: LAPSE ARENG, Teismeline.

Tunded pole teismelise aju jaoks Kas lapsed teevad õnnelikuks?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 982 vaatamist

%d bloggers like this: