Tunded pole teismelise aju jaoks

14. sept. 2010 at 08:33 Lisa kommentaar

Teismelised lülitavad välja aju osa, mis vastutab inimeste empaatiavõime eest.

Pärast seda kui kurnav beebiiga on seljatatud ja juntsud juba kooliteed käima hakkavad, saavad vanemad mõneaastase vaimse hingetõmbepausi. Seda on hädasti vaja, et laadida akusid peagi saabuvaks teismeliseeaks. On lapsi, keda puberteet tabab erilise ägedusega ja suhtlus vanematega toimub vaid tasandil, kus puudub teineteisemõistmine, pauguvad uksed ja lendavad sajatused. Vanemad hoiavad kahe käega pead kinni, sest ei oska enam kuidagi lapsega suhelda.

Londoni Globaalse Ülikooli (UCL) närviteadlased leidsid põhjuse, miks on teismelisega nii raske toime tulla. Mitmed aju osad arenevad puberteedieas dramaatilise kiirusega. Üks selline piirkond on prefrontaalkorteks – suur osa aju eespool, mis vastutab analüüsiva mõtlemise, empaatiavõime, süü ja teiste inimeste motivatsiooni mõistmise võime eest. Teadlased avastasid, et teismelised ei kasuta seda osa ajust otsuste langetamisel peaaegu üldse, vahendab Medical News Today. Juhtimise võtab üle aju tagumine osa, mis on seotud tegutsemise ettekujutamisega. See on põhjus, miks teismeline ei näe oma tegude tagajärgi ette. Ta lähtub hetkeemotsioonist, käitub impulsiivselt ja ei suuda teiste tunnetega arvestada.

UCL Instituudi närviteaduse doktori Sarah-Jayne Blakemore`i sõnul muutub see täiskasvanuks saades. “Kui saadakse vanemaks, kasutatakse enam-vähem sama otsustusvõrgustikku, mida teismelisenagi. Oluline erinevus on see, et aju aktiivsus nihkub tagant ettepoole,” ütleb ta.

Teismeline mõtleb vaid endale

Teadlased jõudsid selliste tulemusteni funktsionaalse magnetresonantsi kasutades. Selle abil registreeriti kasvava verehulga tulv piirkondades, kus toimus aktiivne tegevus.

Katsealustelt küsiti, kuidas nad käituksid elulistes olukordades? Näiteks: kui sa kinos ei näe hästi filmi, kas istuksid teise kohta? Teine küsimuste seeria uuris, mis võiks eelduste kohaselt järgneda teatud olukordadele. Näiteks:  mis juhtub, kui suur puu metsas langeb?  Täiskasvanute ja teismeliste vastused olid üpris sarnased, erinevust oli märgata aga ajutöös – täiskasvanute aju eesosa oli märgatavalt aktiivsem kui teismelistel.

Uuringust selgus veel, et teismelised ei suuda kuigi hästi end teise inimese olukorda asetada. 8–36aastaste katsealuste käest küsiti, mida nemad ja teised võiksid erinevates olukordades tunda?  Täiskasvanud olid emotsionaalsete reaktsioonide hindamisel märgatavalt kiiremad.

“Täiskasvanud suudavad end paremini ette kujutada teiste inimeste vaimsetes kingades,” järeldab doktor Blakemore. Ta leiab samas, et seda avastust tuleb lähemalt uurida, sest teismelisel on kõnealune ajuosa alles arengufaasis.

Puberteedieas tuleb hakkama saada nii metsiku hormoonide mölluga kui ka ulatusliku närvivõrgustiku muutustega. See ei toimu järk-järgult ja stabiilselt täiesealiseks saamiseni, vaid võimsate spurtidena. Seepärast on puberteediiga üks dramaatilisemaid arenguetappe üldse.

Seepärast ei tasu vanematel endast väga välja minna, kui blondiin otsustab pea mustaks värvida või poeg ilmub koju uhke tätoveeringuga ning laseb ninna paar auku juurde teha. See kõik möödub kord ja ühel päeval saavad ka mässavatest teismelistest ontlikud täiskasvanud.

Prefrontaalkorteks

•• Ajukoore funktsionaalne ala prefrontaalkorteks on ilmselt kõige olulisem assotsiatiivne ala. •• Ta on informatsiooni säilitamise ja töötlemise peamisi keskusi ajus.

•• Prefrontaalkorteksiga on seotud inimese motivatsiooni, meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon.

•• Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese ettenägelikkus, üldistamise ja planeerimise võime.

•• See ala omab suurt tähtsust inimese käitumise regulatsioonis. •• Prefrontaalkorteksi kahjustus võib põhjustada inimese kontrollimatult agressiivset käitumist.

Allikas:

Tartu Ülikool, kirjutas Kaire Talviste ajalehes Eesti Päevaleht

http://www.epl.ee/artikkel/355262

Entry filed under: LAPSE ARENG, Teismeline.

Õnneliku tööelu lood endale ise! Ka teismelised vajavad päevarežiimi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 982 vaatamist

%d bloggers like this: