Hea suhte retsept

22. okt. 2010 at 09:33 1 kommentaar

Muinasjutud lõpevad enamasti muinasjutuliselt: prints ja printsess abielluvad ning elavad oma lossis õnnelikult kuni surmani. Tegelikult läbib iga paar kooselus aga erinevaid etappe.

Et mõista, millises järgus on teie suhe ja et teisedki maadlevad sarnaste probleemidega, toome teieni soome pereterapeudi Saara Kinnuneni hiljutisel Tallinna-loengul esitatud nägemuse kooselu arengust.

Esimeses ehk sümbiootilises perioodis tunneb paar suurt armastust ja soovi pidevalt koos olla. Teineteises märgatakse head ja häirivad seigad tunduvad vähetähtsad. See on armumise ja mesinädalate aeg, kooselu algus.

Teine periood saabub viie-kuue aasta pärast. See on eristumise või eraldumise periood. Sellal märkab vähemalt üks osapool, et armastus hakkab hääbuma. Just siis lähevad paljud paarid perenõustaja juurde ja kurdavad, et neil pole enam kirglikke tundeid teineteise vastu. Kui kodus on suhted jäised ning tülisid tuleb ette tihti, on lihtne kohata vastassugupoole esindajat, kes tundub atraktiivne ja mõistev. Ses perioodis on rohkelt lahutusi.

Hea on teada, et tunnete muutumine on loomulik. Just nüüd on viimane aeg minna armumise järgust edasi ja õppida armastamise kunsti, rõhutab Saara Kinnunen. See tähendab: õppida, kuidas probleeme käsitleda nii, et suhe tugevneks, õppida rääkima ja teineteist kuulama. Seda vastastikku ja siira sooviga tehes on tõenäoline, et lähenete teineteisele taas ning soojad tunded puhkevad uuesti õitsele.

Kuigi see periood on raske ja võib kesta mitu aastat, on tulemas kolmas periood – partnerluse ja sõpruse periood. Kummalgi on oma väljakujunenud isiksus ning selleks ajaks on õpitud ka teist tunnustama sellisena, nagu ta on. Nüüd on abikaasad teineteisele tähtsad, nad on partnerid ja sõbrad. Ent kuidas ikkagi sinna kolmandasse perioodi jõuda, ilma et kooselu karile läheks?

Õnneliku suhte koostisosad

Ameerikas tehtud uurimuses, kus küsitleti 35 000 end õnnelikuks pidavat paari, leiti kuus olulist komponenti, millel püsib õnnelik suhe.

1. Kohustuste võtmine. On tähtis, et mõlemad võtaksid seisukoha: nüüd oleme paar, oleme koos headel ja halbadel päevadel. Walter Trobicht, pereteraapiale alusepanija, on kirjutanud raamatu “Ma abiellusin sinuga”, mis on ilmunud ka eesti keeles. Ta peab oma teose pealkirja justkui tunnuslauseks, võetud kohustuste tunnustamiseks. Selline paar ütleb raskustesse sattudes teineteisele: ma abiellusin sinuga, ja nüüd peame asja joonde ajama.

Kohustuste võtmine paistab välja ka valikutes. Mul on pere ja lapsed, niisiis – millised valikud tulevad mu perele ja paarisuhtele kasuks? Olles pereinimene, pole mõistlik valida töökohta, kus on vaja olla nädalaid kodust eemal, või hobi, mis röövib kogu vaba aja.

2. Ühine aeg ja ühised tegevused. Ühes uurimuses küsiti 1500 lapselt, missugune on õnnelik pere. Laste vastus oli, et õnnelik pere teeb kõike koos. Ühiselt tehakse kodutöid, käiakse matkamas, vaipu kloppimas, marju korjamas jne. Praegu on peredel vähe koostegemisi, eriti kui lapsed kasvavad.

3. Lugupidamine partneri vastu. Tähtis on, et abikaasad teineteisele tunnustust avaldaksid. Kogeda teise tunnustust on inimese üks põhivajadusi.

Mees ja naine on erinevad. Küsige, mida on teie kaasal tarvis selleks, et ta tunneks end armastatuna. Kas ta vajab tähelepanu, ilusaid sõnu või füüsilist hellust ja hoolitsust?

4. Rääkimine ja kuulamine. Kui me tutvume, on meil teineteisega palju rääkida. On vaja hoolt kanda, et harjumus rääkida juurduks ja säiliks. Tõsi, sõnadega võime teineteist ka haavata, niisiis peame otsustama, et me hoidume solvavatest ja inetutest sõnadest. Neid ei saa tagasi võtta, öeldes lihtsalt, et ma ei mõelnud seda tõsiselt. Sõnad võivad haavata ja haav ei kasva kinni pelgalt ütlusest, et ma ei mõelnud päris nii.

Kuulata on raskemgi kui rääkida. Keskmine inimene kuulab teist 17 sekundit, kusjuures osa sellest kulub vastuse mõtlemisele. Kuulata tuleb südame, silmade, kõrvade ja mõttega.

5. Oskus konstruktiivselt käsitleda erimeelsusi ja lahkarvamusi. Oma lapsepõlvekodus oleme tihtipeale kogenud purustavat tülitsemist. Või seda, et probleeme ei lahendata: kui ema hakkab probleemist rääkima, paneb isa mütsi pähe ja ütleb, et tema ei viitsi vaielda. Paraku tuleb igas peres ette erimeelsusi.

On vaja õppida, kuidas pahandusi ja riide konstruktiivselt käsitleda. Kui kodust pole võtta head mudelit, kuidas probleemidega toime tulla, võib vaja minna paariterapeudi abi.

6. Andekspalumise oskus. Inimsuhetes ei saa nii, et me mingil moel kunagi kedagi ei haava. Andekspalumine ja -saamine on see võluvits, mis kaotab tõkked asjaosaliste vahelt, ent seda kasutatakse vahel ka valesti. Mõnikord palub üks pool teiselt küll andeks, ent keeldub tundlikul teemal rääkimast. Andekspalumine ei saa olla vaid formaalne – tuleb olla valmis ka kuulama haavunud kaasa tundeid ja püüda neid mõista.

Andeks paluda ja anda saame alles siis, kui probleem on läbi arutatud ja lahendatud. Oskus teha seda avatud südamega on hea kooselu üks aluseid.

NIPPE ÕNNERETSEPTI KASUTAMISEKS

Lõpp loogika ülistamisele. Kas olete olnud masenduses seetõttu, et partner süüdistab teid loogikapuuduses? Tunded pole ju alati loogilised, need ei põhine loogikal ja neil ei pruugi olla loogilist tulemust. Kui süüdistate partnerit loogikanappuses, annate sellega märku, et tema tunded pole olulised. Loogikalgi on abielus kindel koht, kuid kaastundlikus kooselus aktsepteeritakse teineteise tundeid ka siis, kui neis puudub igasugune… loogika.

Tähtsaid otsuseid tehke koos. Abielus tuleb ette kordi, mil otsus on vaja teha ruttu. Tihti juhtub, et selle peab langetama üks abielupooltest. Ent suurte otsuste tegemist säärasel moel, et emb-kumb kaasa rääkida ei saa, tuleks vältida. Tähtsamad teemad, mille puhul üksi otsustamisest tasub hoiduda, on lapsed ja pere majanduslikku heaolu puudutavad küsimused.

Ärge pange džinni pudelisse. Kui otsustate, et ei puuduta üht või teist teemat enam iialgi, ning jätate asja selgeks rääkimata, siis selle asemel, et olukord laheneks või ununeks, panete hoopis džinni pudelisse. Ja tollel on kalduvus sealt välja vupsata, kui selleks on kõige halvem aeg.

Unustage võimumängud. Kui tahate iga hinna eest oma eesmärki saavutada, käitudes lärmakalt, õelalt või muidu inetult, ei tegutse te parima tulemuse huvides. Oma ego pealesurumine pole tervisliku abielu märk, pigem tunnus, et olukord hakkab käest minema.

Olge aus. Passiivne ja agressiivne alistumine ei ole moodus, kuidas abielu säilitada. Näiliselt annate küll järele, kuid märtrit mängides loodate salamisi teise poole süütundele rõhudes oma eesmärgid saavutada. Selle asemel olge oma vajadustest rääkides aus ja püüdke arvestada ka teise tunnetega.

MILLISED ON HEA SUHTE TUNDEMÄRGID?

1. Hea seks, mis tähendab, et suhe
toimib.

2.Teadmine, et võite teineteist usaldada ja kaasale loota.

3. Armastus, mis tähendab mitte ainult tunnet, vaid ka otsustust ja tegu.

NB! Kõige enam haavab paarisuhet truudusetus.

TARVO JA MAILISE RETSEPT: SUHTES OLE PAINDLIK

Tarvo ja Mailis moodustavad klassikalise noore pere, kus sirgub kaks pisikest last. Ema on kodune ning isa käib tööl. Ka ülesanded on jagatud traditsiooniliselt – mees teenib raha ja naine peab kodu korras. “Kuna mina toon leiva lauale, on naise töö juhtida majapidamist. Kui jõuan, siis aitan, ent ütlemist tuleb vahel siiski ette,” teatab Tarvo Virve (30), naerukurd silmanurgas.

Mailis Virve (25) lisab: “Kahe väikese lapse kõrvalt ei jõua pidevalt tolmulapiga ringi käia. Kui lapsed majas, ei saa eeldada piinlikku puhtust. On nii tavaline, et pärast seda, kui oled terve maja puhtaks küürinud, ajavad lapsed poole tunniga jälle purud maha või mänguasjad laiali. Alustades koristamist otsast peale, läheb meel vahel mustaks. Siis pingestuvad ka omavahelised suhted, aga üritame olukorra võimalikult kiiresti ära klaarida.”

Mahaaetud purukestele ja leludele mees oma asju ja kantud rõivaid ei lisa. “Igaüks peab oma määrdunud riided ise pesukorvi panema. Mind häiriks, kui minu musta pesu peaks keegi teine koristama. Selles osas oleme ühte meelt,” kinnitab Tarvo.

Kuigi pisikesi lahkarvamusi tuleb ette, on Mailis laias laastus nõus majapidamise eest hoolitsema. “Kuna olen lastega kodune, on kodutööd minu õlul. Kuid tihti võtab ka Tarvo tolmuimeja kätte, kusjuures ma ei pea teda selleks sundima.”
Suhetes kujunevad nii rollijaotused kui ka võimu vahekord tavaliselt ise. “Päitseid pähe me teineteisele pole pannud ja tülis annab enamasti järele see, kel veidi huumorimeelt säilinud,” nendib Tarvo. “Jonni ajada pole mõtet, sest suhtes peab olema paindlik. Jäigad põruvad läbi,” toonitab mees. Paindlikkus ja huumor on perekond Virve õnneretsepti ühed tähtsamad koostisosad.

Allikas:

http://naistemaailm.ee/artiklid/22170/hea_suhte_retsepti_jahtimas.html?art_magaz=9

Kirjutasid Tiia Kõnnussaar ja Kadri Vilen ajakirjas Pere ja Kodu

Entry filed under: PEREKOND.

Kvaliteetaeg lapsega Lapsed vajavad mängimisel vanemate tuge ja suunamist

1 kommentaar Add your own

  • 1. Sansa Osman  |  3. dets. 2016, 04:36

    Kas teil on rahalisi probleeme äri või see fortcoming xmas siis võtke meiega ühendust juba täna ja lõpetada kõigile oma rahalisi takistusi. Meil on kiire, usaldusväärne ja pädev. Anname välja laenu 3% protsenti määr jaoks kohest reageerimist E-post: fastreliablefirm@gmail.com

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Loendur

  • 36 842 vaatamist

%d bloggers like this: