Mis põhjustab kooliraskusi?

20. veebr. 2011 at 11:51

Kes oleks võinud arvata, et lugemisraskuste puhul võib abi olla hoopis korvpallimängust!

Sügisel pidas Tallinna Holistilises Kliinikus loengu Rootsi eripedagoog Lars-Eric Berg. Ta rääkis, kuidas kooliraskustega rinda pistvaid lapsi saab aidata lihtsate füüsiliste harjutustega.
Holistilise Kliiniku nõustaja Anu Mäe, kes Bergi Eestisse esinema kutsus, selgitab: “Meie nimetame laste abistamist lihtsate harjutustega sensomotoorseks treeninguks. Senso tähendab taju ja motoorne seda, kuidas me liigume. Aastatepikkune kogemus on tõestanud, et sensomotoorne treening aitab lisaks õppimisraskustes lastele ka täiskasvanuid.”

Kuidas ära tunda kooliraskustes last?

Pahatihti saavad klassi Tootsid külge laisa ja raskesti kasvatatava lapse sildi, sest nad nihelevad, ei osale tunni töös ja segavad teisi. Ent laiskusel või hüperaktiivsusel võivad olla hoopis sügavamad põhjused.

Näiteks võib probleem peituda selles, et lapse liikumine ja tajumeeled ei ole täiuslikult arenenud. Välja võib see paista nii:

• lapsel on probleeme tasakaaluga;
• ta on kohmakas;
• tal on lugemis- ja/või kirjutamisraskused;
• tal on pudistav kõne ja keskendumisraskused;
• laps on kas üli- või väheaktiivne – niheleb või hoopis lesib laual, pea kätele asetatud;
• tal on raskem suhelda ja mängureegleid järgida;
• laps unistab ega süvene tunnis;
• esineb käitumishälbeid.

“Kas tunnete ära selle poisi oma klassist?” küsib Berg seminariruumis. “Poiss, kes niheleb kogu aeg ega leia kuidagi head asendit. Algul lösutab laual, siis hakkab tooliga kiikuma. Näha on, et ta mõtted ei ole õppetöö juures.” Seminaril viibivad pedagoogid muigavad ning noogutavad.
“Tema mure on pärit beebieast,” väidab koolitaja. Hiljem seletab ta ka lahti, kuidas täpselt.

Beebiea refleksid on tähtsad

Ka Lars-Eric Bergil endal on beebieast pärit häda, millest ta sai teadlikuks alles 50. eluaastal.
“Mul on olnud suuri probleeme matemaatikaga. Arvutan hästi seni, kuni tegu on numbrikujul esitatud tehtega. Hätta jään, kui sama tehe on peidetud tekstülesandesse,” räägib mees.
Praegu oskab ta probleemile põhjuse leida: tema vasak ja parem ajupoolkera ei tee korralikult koostööd. Need ei tegutse sünkroonis.
Kuidas see mõjutab tekstülesande lahendamist?

Lars-Ericul jäi beebieas läbimata üks oluline etapp – ajupoolkerade koostöö õppimise staadium ristiliikumise abil. Ajal, mil ta pidanuks beebina roomama ja käputama, asetades käsi ja jalgu risti nagu murdmaasuusataja, pani isa ta hoopis tollal revolutsioonilisse beebitarvikusse ehk käimistooli.

Anu Mäe seletab selle üksikasjalikumalt lahti. “Kõik inimesed saavad sündides kaasa primitiivsed refleksid – liigutused, mida teeme tahtmatult ja alateadlikult. Väikelastel toetavad ühed refleksid teiste väljakujunemist. Need toimivad imiku ellujäämise nimel ja tagavad arengu: keeramise, roomamise, istumise, püsti tõusmise, jooksmise.

Laps treenib reflekse seni, kuni liigutused muutuvad automaatseks. Alles siis suudab ta teha mitut tegevust korraga. Seega on reflekside automaatseks muutumine eeltingimus, et laps saaks õppida uusi oskusi. Kui liigutus on automaatne, lõpetab refleks domineerimise.”

Loote- ja beebiearefleksid peaks kaduma hiljemalt koolieaks, aga vahel mingil põhjusel ei tee seda. Reflekside säilimisel võib olla mitu põhjust, näiteks sünnitrauma, ema stress raseduse ajal, haigus või refleksi vähene kasutamine ajal, mil see on ette nähtud.

Lars-Ericul jäi käputamise etapp vahele ning sel põhjusel on tema abstraktse ja emotsionaalse ajupoole koostöö raskendatud.

Uhkeid vidinaid pole vaja

See, mis leidis aset väikese Lars-Ericuga, võib juhtuda ka tänaste lastega. Põnnid, kes ei läbi evolutsioonilist arenguprogrammi, mis on meile pärilikult kaasa antud, võivad hiljem lihtsate tegevustega jänni jääda.

Lapsevanemad on küll uhked, et laps hakkab varakult kõndima, ent sel võib olla ka negatiivne külg, mis võib hiljem avalduda lugemis- või kirjutamisraskusena. Tublimad ja kohanemisvõimelisemad lapsed teevad rohkem tööd ning saavad hakkama. Mõned aga jäävad hätta.

“Kõik mugavad beebitarvikud, mida polnud 200 aastat tagasi, võib rahulikult kasutamata jätta ka praegu,” kinnitab Lars-Eric Berg. “Näiteks tegelusteki, kus lamava lapse kohal ripuvad kõiksugu vidinad, mida ta kätte ja suhu panna ei saa. Kui esemete maitsmise refleksi on liiga vähe rakendatud, võivad lapsel tekkida kõne arengu häired. Stressiolukorras liigub tema keel suulakke, jäljendades imemisliigutusi. Tekib pudisev kõne.

Kooliea süvenemisraskuste taga võib olla ka beebieas kasutatud käru, kus laps pole näoga ema poole, vaid ette. Inforohkus ja ootamatutest olukordadest tekkiv hirmutunne rikuvad lapse keskendumisvõime.

Samuti on probleemiks aeg, mille lapsed veedavad hälli või vankrisse aheldatuna. Kogu selle aja võiksid nad roomata ja esemeid uudistada,” ütleb Lars-Eric Berg.

Nagu sipelgad püksis

Missugune beebiea refleks oli aga selle poisi käitumise taga, kes toolil niheles ega leidnud õiget asendit?

Tooliga kiikuva poisi refleksi nimetatakse Galanti refleksiks. Seda on lapsel vaja sünnihetkel, et pea allapoole pöörata. Hiljem avaldub see nii, et kui hoida last kõhuli, nägu allpool, ja koputada sõrmega selja ühel poolel, painutab ta selga sinnapoole.

Refleks peab olema aktiivne kuni 9. elukuuni. See aitab välja kujuneda peenmotoorikal ja eesmärgipõhistel liigutustel. Kui Galanti refleks mingil põhjusel püsima jääb, ei suuda koolilaps korralikult toolile nõjatuda – tema alaselg läheb puudutuse peale tahtmatult pingesse. Viimaks sätib laps oma jalad toolijalgade ümber või hakkab tooliga kiikuma, nõjatudes seljatoele pigem õlgadega. Ebamugavustunne kehas ei lase keskenduda õppetööle.

“Inimestel, kellel on selja Galanti-refleks aktiivne, võib olla voodi märgamise mure. Kui refleks on endiselt väga tugev, võib mõlema seljapoole üheaegne ärritamine kutsuda esile põie kontrollimatu tühjenemise. Sama tagajärg võib olla kõdistamisel,” lisab Anu Mäe.

Õppida aitab gümnastika

Lars-Eric Berg kasutab erivajadustega lapsi aidates põhiliselt kahte metoodikat, neid omavahel sulandades. Ühe on välja töötanud inglise psühholoog Peter Blythe ja teise vene psühholoog Svetlana Masgutova. Lihtsalt selgitatuna püüavad need meetodid esmastele ellujäämisrefleksidele vastavaid motoorseid liigutusi rütmiliste harjutuste abil automatiseerida.

Svetlana Masgutova metoodika on Bergi sõnul aidanud paljusid teismeeas lapsi, kellel on raske koolikeskkonda sulanduda, aga ka neid, kel juba “pagasiks” kriminaalne taust ning suured probleemid lugemise ja kirjutamisega.

Berg toob näite. Sporti armastavate 5. klassi õpiraskustega poiste lugemisoskus paranes nelja kuu jooksul kasinalt tasemelt keskmisele, kuigi selle aja jooksul ei tegelnud nad üldse usinamalt lugemisega. Aitas hoopis see, et poisid tegid agaralt korvpalliga ristipõrgatusharjutusi.

Tegevused, millest on abi, on muidugi erinevad ja sõltuvad probleemist. “Üldjuhul on harjutused lihtsad ja eeldavad kodust mängulist tööd – umbes 20 minutit igal õhtul enne magamaminekut,” selgitab Anu Mäe.

“Tähtis on, et lapsevanem või siis vanem õde-vend juhendab ja jälgib, et vajadusel asendeid parandada ning mõne harjutuse juures abiks olla. Kasulik on ka osa harjutusi koos teha, sest toeks on need kõigile (kas või emotsionaalse stabiilsuse saavutamiseks ja mäluprotsesside parandamiseks).

Kuna harjutused on rütmilised, võib neid taustamuusika abil lõbusamaks muuta. Väga tähtis on järjepidevus. Tegelikult tähendavad need ju aju poole saadetava info programmeerimist. Me “kirjutame üle” aastatega sisse töötatud närvisüsteemi reaktsioonid välistele ärritajatele,” selgitab Anu Mäe.

VIRGUTAV AJUGÜMNASTIKA

Harjutusi on hea teha ka enne õppetööd. Näiteks võiksid õpetajad näpistada 5 minutit tunni algusest aju ergutamiseks.

• Laps seisab püsti. Alustage hüplemist üle keha telgjoone ehk puudutades parema käega vasakut tõstetud põlve ja vasaku käega paremat põlve. Harjutust võib raskemaks teha nii, et vasaku käega tuleb selja tagant puudutada paremat tõstetud jala kingakontsa ja vastupidi.

• Teha võib ka hüpeldes murdmaasuusataja liigutusi. Kui ütlete stopp ning laps jääb seisma ega ole ristiasendis – näiteks vasak käsi ja parem jalg ees –, vaid ette on suunatud sama poole käed-jalad, võib olla kindel, et beebieas on laps vähe ristiliikumist harjutanud.

• Laps istub toolil, jalad ja käed risti. Sirutage käed ette ja asetage sõrmseongusse, seejärel pöörake need seotuna rinnale. Nüüd on risti lapse käed ja jaladki. Sellise ristasendi “lahendamiseks” peavad nii parem kui ka vasak ajupoolkera intensiivselt tööle hakkama ning laps on õpitööks valmis.

• Põrgatage palli ühest käest teise ehk risti.

• Ajule on kasulik ka rullimine näiteks lumes või võimlemismatil.

• Lihtsad aju tööd ergutavad nipid on pea liigutamine mõlemale küljele ehk pearingid. Aju keskendumisvõime väheneb iga 15–20 minuti järel. Seega on hea võtta tunni keskel paar minutit pea- ja kaelaharjutuste jaoks. See elavdab aju.

MIS ON HOLISTILINE KLIINIK?

Anu Mäe, sensomotoorse treeningu nõustaja

Holistiline Kliinik on Tallinnas asuv integratiivmeditsiini teenuseid pakkuv tervishoiuasutus. Kliinik lähtub põhimõttest, et inimene on tervik, kel on peale füüsilise keha ka mõte, vaim ja hing. Vaid holistiline ehk terviklik lähenemine suudab tagada inimese tervise säilimise, mis on oluline elukvaliteedi hoidmisel.

Vt ka www.holistilinekliinik.ee.

Allikas:

http://www.naistemaailm.ee/artiklid/35861/kust_tulevad_kooliraskustega_rublikud_.html?art_magaz=9

Kirjutas Kadri Vilen ajakirjas Pere ja Kodu

Advertisements

Entry filed under: 7-10 aastat : mürsik, Laps ja õppimine, LAPSE ARENG, Teismeline.

Laste sõprusest Andestamine ühendab


Loendur

  • 29,115 vaatamist

%d bloggers like this: